101 Marko Aatonen

101 MARKO AATONEN

Olen Põhja-Sakala valla elanik 2019. aastast, samal aastal lõpetasin ka Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala. Töötasin 2013.–2015. aastal Eesti Draamateatris lavameistrina, 2017. aastast olen Tartu Ülikoolis töökoja vanem. Enamiku ajast töötan vabakutselise ehituspuusepana üle Eesti.

Tegutsen ka Rahvusliku Ehituse Seltsis.

Minu töö on toonud mind varemgi Põhja-Sakala valda, 2017. aastal osalesin kunstniku ja puusepana lavastuses „ Lembitu – kuningas ilma kuningriigita”, mis toimus Lõhavere linnamäel.

2021. aasta suvel olin seotud kogukonnaprojektiga “Prügi teisel pool akent”, mis tegeles Suure-Jaani ümbruses leiduva „nähtamatu prügiga“. Sama projekti raames toimus ka avalik prügiteemaline arutelu. Loodushoid on teema, mis kindlasti nõuab tähelepanu sama palju kui erinevad külakeskused ja nende areng.

102 Tõnu Aavasalu

102 TÕNU AAVASALU

Olen üle 20 aasta tegelenud ettevõtlusega. Samas olen hästi kursis ka kohaliku omavalitsuse tegevustega: töötasin  pea 10 aastat omavalitsusjuhina, olles Suure-Jaani ja hiljem Põhja-Sakala valla vallavanem.  Õpin Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas strateegilist juhtimist  – sügisel asun magistritööd kirjutama.

Meie  vald on turvaline ja ilus paik elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks.  Meil on palju loodus- ja kultuuriväärtusi. Soovin, et siin oleks kõigil hea elada, et noored ei pageks parema elu otsinguil, vaid panustaksid siia oma tahte ja energia.  

Väga oluline teema on Suure-Jaani Koolile kaasaegse sõbraliku koolikeskkonna loomine. Tuleb teiste vigadest õppida, et ehitada kõige parem lapsesõbralik kool, kuhu tahavad tulla nii õpilased kui õpetajad. 

Pean oluliseks mitmekülgse huvihariduse võimaldamist, et iga noor leiaks endale sobivad tegevused.  Kui vallas puuduvad mõned huviringid, tasume kohamaksu teises omavalitsuses ja transpordikulud.

Tähtis on valla tasakaalustatud ja sihikindel areng.

103 Jüri Hansen

103 JÜRI HANSEN

Loomulikult on mulle kõige südamelähedasemad teemad haridus ja kultuur. Meie vald on rikas kultuuripärandi poolest ja seda tuleb hoida ja arendada. Haridussüsteemi probleemiks on laste arvude vähenemine. Samas on meil kõik vajalik olemas – lasteaiad, koolid tava ja hariduslike erivajadustega lastele, huvikoolid, isegi kutsekool. Neid on vaid vaja mõistlikult majandada ning püüda oma haridusteenust müüa teistele kohalikele omavalitsustele. Hariduselu korraldamine on üks omavalitsuse põhiülesandeid. Seal ei saa alati mõelda, kuidas on kõige odavam. Mõelda tuleb, kuidas on kõige parem lapsele. Alati peab olema meeles, et kooli tähtsaim isik on õpilane.

Olen see inimene, kellel on kahju, et meie valla nimi ei ole Suure-Jaani vald. Ma olen sündinud, kasvanud ja enamuse oma elust töötanud siinmail. Ma olen tänulik oma emale ja isale, kes mind just selliseks on kasvatanud. Olen aastaid unistanud Kondase silla taastamisest – tõenäoliselt jõudsin ära unistada. See sild on Suure-Jaani märk olnud minu lapsepõlveaegadel.

Pean oluliseks seda, et igal inimesel on vallas hea elada ja võimaluse korral töötada. Arenenud ettevõtlus toob valda elanikke sh lapsi lasteaeda ja õpilasi kooli. Toimivad infrastruktuurid, koostöövalmidus, mõistlik bürokraatia, huvi ülesnäitamine, silmad-kõrvad lahti elamine – need on tegevused, mida saab vallavalitsus volikogu juhtimisel teha.

104 Tauno Kais

104 TAUNO KAIS

Strateegiaid, kuidas inimesed ümbritsevale reageerivad, on kirjeldatud palju, kuid  põhimõtteliselt saab need jagada kaheks. Võime end välja elada hinnanguid andes või toimuvat naljaks pöörates, võime püüda end ebameeldivast distantseerida või peituda reaalsuse eest, tegeledes agaralt pseudoülesannetega. Kokkuvõttes probleeme sellega aga ei lahenda. Efektiivsema tulemuseni viivad ikkagi ainult probleemile suunatud tegevused.

Eelnevaga tahan öelda, et kui miski muret teeb, siis tuleb sellega tegeleda ning mitte loota, et keegi teine asjad sinule meelepäraselt ära korraldab.

Olen põline „maakas“, elan Tällevere külas, olen siin sündinud ning koos abikaasaga üles kasvatanud kaks poega. See viimane on meil minu arvates ka  täitsa hästi õnnestunud.

Kõrghariduse omandasin Sisekaitseakadeemias, varasem töökogemus on pea 27 aastat teenistusstaaži Päästeametis. Alustasin päästjana ja töötasin viimased viis aastat Suure-Jaani päästekomandos komandopealiku ametikohal. Alates 2017. aastast töötan eraettevõttes tulekaitsematerjalide eksperdina.

Näen kohaliku omavalitsuse peamise ülesandena  luua  õiguslikult, majanduslikult ja sotsiaalselt võimalikult soodsad tingimused, et inimesed tunneksid end siin õnnelikult ja turvaliselt.  Loomulikult tähendab see ka suurt usaldust ja vastutust nii tänase kui homse ees.

105 Rein Kohv

105 REIN KOHV

106 Jan Kraner

106 JAN KRANER

107 Kadri Linder

107 KADRI LINDER

Olen Kõpu Põhikooli õpetaja, lisaks tegutsen mittetulundusühingutes  Kõpu Naisselts ja Kõpu Tuletõrjeselts ning aitan organiseerida piirkondlikke kultuurisündmusi. Oma tugevamateks valdkondadeks julgen nimetada haridust, noorsootööd ja kultuuri, kuna olen olnud nendega valla tasandil kõige rohkem seotud. 

Olen üles kasvanud Kõpus,  vahepeal käinud haridust ja kogemusi omandamas Tartus ning nüüdseks juba 14 aastat kodukohas tagasi.

Minu jaoks on valla valitsemise puhul olulised ausus, läbipaistvus ja koostöö. Meie vald on piirkondlikult väga kirev ja geograafiliselt laialivalguv, seetõttu on oluline, et info, mis puudutab erinevaid osapooli, jõuaks õigeaegselt igasse valla nurka. 

Kuna töötan igapäevaselt  koolis, on minu südamelähedasemaks teemaks lapsed ning nendele pakutavad teenused ja võimalused. Pean tähtsaks kvaliteetset ning kodulähedast alus- ja põhiharidust. Leian, et kohalikul omavalitsusel on oluline roll just alushariduse toetamises, kuna see osa on riigi poolt pisut unarusse jäetud. Minu südamesoov on, et kõigile eelkooliealistele lastele oleks vähemalt viimane lasteaia-aasta enne kooli minekut valla toel garanteeritud, et kindlustada varajast märkamist ja õigeaegset lapse arengu toetamist ning seeläbi ka kvaliteetsemat haridusteed koolis. Oluline on, et ka vallakeskusest kaugemal tegutsevad koolid oleksid hoitud ja nendes toimuv tähtsustatud. Iga väike kool on rohkem kui lihtsalt õppeasutus, see on tihti kogukonda siduv süda, kus lisaks igapäevasele õppetööle toimub sündmusi, mis kaasavad suuremat hulka kogukonnast ning mõjuvad mootorina kogu piirkonnale. Seetõttu pean oluliseks seista väiksemate koolide iseseisvuse ja igakülgse motiveerimise eest. 

On tähtis, et vald väärtustaks kogu keskkonda, milles me elame. Et kõikjal oleksid tagatud kvaliteetsed esmateenused, korrastatud infrastruktuur ning et iga vallaelanik tunneks, et ta on väärtustatud. Vald peab olema nii inimestele kui ka kohalikele ettevõtetele tugi ja nõuandja ning pakkuma kindlustunnet ja meelerahu. Nii praegused kui ka tulevased kodanikud peavad end siin elades igas mõttes turvaliselt tundma.

108 Romeo Mukk

108 ROMEO MUKK

Olen Kuhjavere külavanem, Eesti Vabariigi Valgetähe V klass teenetemärgi kavaler 2021.

Mul on selja taga päris pikk aktiivne elu. Tehtud on nii mõndagi ja on rõõm, et seda on ka märgatud. Muidugi saaks alati veel rohkem ja veel paremini. 

Külaelu edendamisest on viimastel aastakümnetel saanud elustiil. Rõõmu teevad nii kordaminekud kodukülas Kuhjaveres, oma vallas kui ka mujal Eestimaal paljud aktiivsele tegevusele äratatud külad. 

Südamel on veel mõned asjad, millesse tahaks volikogus järgneval perioodil panustada.  Elukvaliteet maal peaks kõigil olema hea, olenemata sellest, kus ta elab. Tolmuvabad teed, külade üldilme parandamiseks lagunenud hoonete koristamine, sotsiaalteenuste parem kättesaadavus, soovijatele kvaliteetne internetiühendus – need on teemad, mida soovin töös hoida.

109 Arnold Pastak

109 ARNOLD PASTAK

Sügisel saab 45 aastat kui olen seotud Olustvere ja selle paikkonnaga. Tulin Tartumaalt Olustvere tehnikumi  õppima ja jäin siia elama. Hiljem õppisin Eest Põllumajanduse Akadeemiasse ja 1986. aastast töötan Olustvere ametikoolis, mis aegade jooksul on kandnud erinevaid nimesid. Viimased 32 aastat olen olnud koolijuhataja.

1993. aastast olen osalenud kohaliku omavalitsuse volikogu töös, sellest 23 aastat volikogu esimehena. Selle aja jooksul on Olustvere vallast saanud Suure-Jaani vald ja sellest omakorda Põhja-Sakala vald.

Minu põhimõtteks on olnud volikogu töös tasakaalu otsimine, kaugema tuleviku ja jätkusuutlikkuse silmaspidamine. Oluline on märgata, et maailm meie ümber muutub ja meie peame suutma muutuvate oludega kohaneda. Peame leidma lahendused kuidas toime tulla väheneva rahvastikuga ja tagada kohalikule omavalitsusele pandud põhiülesannete täitmine.

Volikogu ei ole enesenäitamise ja enese maksma panemise koht vaid rahulik ja tasakaalustatud suunaandmine meie paikkonna tulevikule. Oluline on järjepidevus ja hoolimine sellest, mida teeme.

110 Madis Randaru

110 MADIS RANDARU

Elan perega Olustveres ja töötan 17. aastat osaühingu Mulgi Maaehitus juhatajana. Ehitusinseneri hariduse omandasin Eesti Maaülikoolis.

Olen  EELK Suure-Jaani kiriku Johannese koguduse juhatuse esimees.

Julguse ja soovi kaasa rääkida Põhja-Sakala valla jätkusuutlikule arengule kaasa aidata, annab 8 aasta pikkune kogemus Suure-Jaani Vallavolikogus.

Vabal ajal laulan segakooris „Lehola“ , suusatan, külastan Suure-Jaani tervisekoda, loen.

Koduvalla tuleviku arengusuundade kirjeldamiseks leidsin sobiva mõtte hiljuti loetud Ülo Vooglaidi raamatust „Elanikust kodanikuks”:

  • Seda, mis on hästi, on vaja tugevdada, hoida, kaitsta.
  • See tegevus, mille tagajärjed on kohutavad, tuleb lõpetada.
  • Seda, mis on räbal, tuleb parandada.

111 Andris Sild

111 ANDRIS SILD

112 Siret Tuurmaa

Siret Tuurmaa

Mul on magistrikraad õigusteaduses ja olen töötanud erinevates õigusvaldkondades. Ülikoolis õppimise ajal töötasin erasektoris ning pärast lõpetamist juristina notaribüroos, kus minu peamiseks tööülesandeks oli kinnisvaraga seonduvate tehingudokumentide ja lepingute ettevalmistamine. Pärast notaribürood liikusin edasi Tallinna Linnavalitsusse, töötades juristina Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, kus minu peamiseks ülesandeks oli detailplaneeringute menetlus ning teede ja tehnovõrkude lepingute ettevalmistamine. Lisaks võtsin vastu linnakodanikke ning osalesin avalikel  aruteludel  ja arvukatel koosolekutel, mis toimusid erinevate ametite osalusel.

Kui sain emaks, otsustasin vahetada elukohta ning kolisin tagasi kodukohta, et minu laps kasvaks turvalises keskkonnas. Lapsega kodus olles tegutsesin kõrvalt ettevõtlusega. Sel sügisel asub minu laps õppima Suure-Jaani kooli ning mina olen pöördunud tagasi tööle avalikku sektorisse, kus tegutsen maakorralduse valdkonnas.

Et oman suures omavalitsuses töötamise kogemust, oskan kaasa rääkida valla juhtimist puudutavates küsimustes. Läbi praktilise kogemuse olen kindlasti tugev ka ehitusvaldkonnas ning planeeringute alal, mis on otseselt seotud kogu valla arenguga. Leian, et omal alal häid kogemusi omavad inimesed saavad väga palju ära teha, sest läbi praktika õpitakse ning osatakse seetõttu kaalutletud otsuseid teha.

113 Olev Umsar

113 OLEV UMSAR

114 Andres Vinni

114 ANDRES VINNI

Elan Metskülas ja töötan osaühingus Pariteh, olles selle omanik. Olen ka sihtasutuse Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus nõukogu esimees.

Olen olnud nii Vastemõisa kui Suure-Jaani Vallavolikogu liige, mistõttu olen kursis nii valla asjaajamistega üldiselt kui selle ajalooga. 

Oma kogemusi ja teadmisi kasutades suudan panustada valla arengusse mitte ainult sõnade vaid ka tegudega.